Ajalugu

Haapsalus on riiet kootud ja sellest valmisrõivaid õmmeldud juba arvatavasti ajast, mil linn linna õigused sai (1279) - seega üle seitsme sajandi. Linna rätsepad ja kangrud pole aga piirdunud mitte oma pürjelite riietamisega, vaid kaubanduse edenedes on riideid viidud siit mitme maa ja mere taha. Käsitööndusliku tootmise vahetas välja tööstuslik tootmine.

Teada on, et 1890. aastal alustas tööd Medelli villakraasimise ja ketruse tööstus "Medellhof", mille 1900. aastal Mäe (nüüd Niine) tänavale rajatud vabrik töötas sama perekonna omanduses kuni II maailmasõjani ning muutunud omandivormis veel mitukümmend aastat.

Teine liin viib meid 1930. aastate keskpaika. 1936. aastal (1935?) rajasid Boriss Spiridonov (töötas Tallinnas ettevõttes "Eesti Siid"), A. Kedrov ja J. Kuktal Haapsallu Uus 21 shenillriide tööstuse. Esialgu toodeti riiet käsitsi, kuid juba 1937. aastal võeti kasutusele elektrimootor. Lõngad värviti algul Medelli värvimistöökojas (Mäe 8 - hilisema aadressi järgi Niine 49), hiljem Kõutsi töökojas Mihkli 4. 1940. aastal oli käitisel puust 8 eel- ja 7 järeltelge. Pärast II maailmasõda jätkati tootmist sealsamas Uuel tänaval "Lääne Kangru" nime all.

Mõnda aega (1940. aastate lõpus ja/või 1950. aastate alguses) eksisteerisid ja tegutsesid kõrvuti ning hiljem ühinesid "Lääne Kangur" ja artell "Lääne" (kandnud ka nimesid Lääne Segatööstuse kombinaat ja Haapsalu Tööstuskombinaat) aadressidel Võnnu 8 ja Mäe 8 (Niine 49).

1958. aastal paiknes Kohaliku Majanduse Kombinaadi kudumistööstus juba aadressil Nurme 1. 1959. aastast kandis see ümberstruktureeritud ettevõte nime tööstuskombinaat "Haapsalu". Alles 1963. aastal võttis taas ümberorganiseeritud vabrik kasutusele nimetuse "Sulev".

1994. aastal alustas vabrikus tegevust OÜ PVMP-EX ja klientidele hakati pakkuma C&M (juurdelõikus ja õmblus) allhanketeenust ehk müüdi oma õmblustööjõudu. Esimesed töökogemused Gore-Tex'i veekindlate rõivaste tootmisel on vabrikul aastast 1994, mil esimesed toodangupartiid läksid naaberriiki Soome.